Küsisid vastutulnud vanamehelt samuti põrsast, kuid see hakkas ajama, et enne lehm, siis põrsas, enne kana kõõrutama, siis kukk laulma. Põrsast tal pole. Jürka ei tahtnud ka vanamehe hobust.
Küsisid noorelt naiselt põrsast, tal pole. Pakkus kassipoega.
Mindi kassile järgi. Tüdruku ämmale see mõte ei meeldinud, sest Põrgupõhjal polnud lehma ja seal olid rotid. Nii jäid Jürka ja Lisete kassipojast ilma. Asusid uuesti teele.
Lisete unustas Jürka räti kassi ümber ja läks seda tagasi tooma.
Salaja oli tüdruk kassipoja Jürka räti sees välja toonud ning andis Lisetele. Ämm ei teadnud sellest midagi.
Sammusid siis edasi. Jürka tegi vastutuleva tütarlapsega põrsast juttu, kuid neil polnud ülearuseid.
Puhkasid kännu peal jalga.
Kodukoha lähemate talude juures soovitati otseteed Kaval-Antsu juurde minna.
Jõudsid kohale ning, teadmata, et rääkisid Kaval-Antsu endaga, palusid loomi. Ants lubas "Antsuga" rääkida. Põrgupõhjalised jalutasid koju.
Lisete läks külla kiisule piima tooma.
Jürka valvas kassi.
Kassipoeg jooksis minema, Jürka läks talle lakka järele.
Ta oli täitsa hädas, sest kass oli kiire ja osav.
Lisete tuli piimatassiga ning kassipoeg läks kohe limpsima
Tuli Kaval-Ants Põrgupõhjale kaupa tegema → Põrgupõhjale loomad, sahk ja vanker → vastutasuks pidi Jürka Antsu juures tööd tegema. Said teada ka Antsu nimevembu.
Karu murdis Antsult saadud lehma.
Jürka lõi sellele karule kirvega pähe.
Ants lubas uue lehma.
Jürka tegi Antsu juures päevi, eit üksi kodus.
Minia tuli kassi järele, Lisete ei andnud.
Ämm tuli samuti, kuid Lisete suutis ta ära petta. Väitis, et nende kass tuli ise. Ämm jäi uskuma. Kass püsis Põrgupõhjal.
Ants saatis Põrgupõhjale sulase, sest Jürkat ennast polnud kodus.
Jürka läks öösel Põrgupõhjale, murdis lukus ukse maha ning nägi, et sulane lipsas läbi akna välja → Lisete suutis välja vabandada.
Järgmine kord, kui Jürka tuli, polnud eit oma voodis. Ta oli koos sulasega heinaküünis. Jürka pani selle koos sulasega põlema → hiljem väitsid Lisetega teistele, et ei tea süütajast midagi.
Põrgupõhjale saadeti sulaseks Juula, tüse ja tugev naine.
Jürkale meeldis Juula. Naine jäi lapseootele ning Lisete sai aru, et Jürka oli Juula lapse isa.
Lisete suri oma voodis suurest vihast.
Juula oli uus Põrgupõhja perenaine.
Jürka rääkis pastorile tõtt enese kohta.
Lisete maeti nagu kord ja kohus.
Tuli välja, et kirstu sees olid hoopiski muld ja kivid. Lisete olevat ise otse põrgu läinud. Hiljem leiti metsast luud. Maeti uuesti maha.
Jürka läks oma kaksikuid hingekirja panema. Pastori sõnul pidi enne Juulaga seaduslikult pühasse abiellu astuma.
Jürka ja Juula pandi paari.
Kaksikud poisid pandi hingekirja.
Jürka käis Lisete haual, tegi jalakannaga hauajalutsisse kolm auku ja sülitas igasse auku kolm korda, iga korra järel lausudes: ei sa tõuse, ei sa tõuse, ei sa tõuse.
Rahulikud aastad - Juula tegi kodus tööd, Jürka tasus endiselt Antsule võlga.
Jürka hakkas Antsule veidike vastu, nõudis rohkem aega kodus olemiseks → hakkas tööl käima sulasega vaheldumisi.
Suri üks Jürka ja Juula lastest ussihammustusse. Jürka nuttis ja mattis lapse.
Suvel olid Juula ja Jürka lastega metsas marjul. Tuli karu oma poegadega. Jürka ja Juula tapsid karu.
Jürkat hakati tüütama tema isikutunnistusega. See olevat võltsitud. Tegelikult tegi selle Peetrus, aga seda ei usutud. Ametnik ei usu Jürka taevast, põrgut, Peetrust, ingleid.
Ants õpetas Jürkale, et peab valetama, et usutaks.
Nii rääkiski Jürka ametnikule valet oma päritolu kohta.
Jürka sai uue "õige" isikutunnistuse.
Kaksikutel kasvasid sarvemügarikud.
Juula käis poistega ämmaemanda, velskri ja arsti/õpetaja juures.
Arst seletas, et need võivad olla n-ö vaimusarved → vaim ei mahu pealuusse ära, või tavalised sarved.
Olid siiski tavalised sarved.
Kaksikud said karjaealisteks, üks neist saadeti Antsule.
Antsu õhutusel ostis Jürka Põrgupõhja talu päriseks, võttis muidugi Antsult laenu.
Jürka sai maaparanduslaenu. Ants ajas Jürkale, et see ehitaks selle raha eest maja Antsu nimele ja Antsu krundile. Pidavat palju raha Jürkale sisse tooma.
Saigi maja valmis, elanikud sees. Üür läks Antsu tasku.
Ants kaebas Jürka kohtusse → Jürka olevat väitnud, et tema rahade eest oli see maja ehitatud. Jürka laimavat Antsu.
Ants oli kaval ja "päästis" Jürka kohtus → kaheks päevaks aresti tingimisi aastase katseajaga. Ants valetas taas Jürkale maa ja taeva kokku.
Jürka vaevles laenu käes, kartis isegi, et võetakse talu käest.
Talu läkski enampakkumisele, sest Jürka ei jõudnud enam laenu maksta. Põrgupõhja ostis Ants.
Jürka oli nüüd Põrgupõhja rentnik.
Ants uuris raamatuid Vanapagana kohta.
Jürka tegi Antsu heaks tööd ööd ja päevad.
Noor Jürka kohtus poes töötades Antsu tütre Eleonorega.
Pidid kohtuma rukki ääres vastu metsa, kuid ilmusid noor Ants ja kaks teist poissi. Noor Jürka peksis kõik läbi, sest need norisid tüli.
Noor Jürka pidi vastust andma Kaval-Antsule → istus kinni, kaotas töö poes.
Ants liitis oma päristalu Põrgupõhjaga, tõstis renti, võttis osa Põrgupõhja maid omale.
Jürka sillutas Antsule põrguteed → tegi rohkem tööd, andis Antsule parema saagi.
Noor Jürka jäi masinaga töötades käelabast ilma → poos enda haiglas üles. Maeti surnuaia taha.
Kaksikutest järgmine poeg Kusta läks noore Jürka asemele masinapoisiks.
Maia läks Antsu juurde tubastele töödele.
Kui Maia kodus käis, lõhkus ühe mõrase kausi, mis talle ei meeldinud.
Juula ütles, et ärgu tulgu siis üldse, sest majas ka teisi mõraseid asju.
Maia ei tulnudki → noor Ants narritas ta ära, Maia suri, jooksis verest tühjaks.
Maia maeti surnuaiale.
Kusta pidas kättemaksuplaane noorele Antsule Maia surma eest.
Kaval-Ants käis kirikus pihil.
Ants lasi uue maja ehitada → Põrgupõhja sai endale naabrid.
Jürka rabas tööd teha, uut põllumaad vaja → endised läksid naabrile.
Mõtlesid Juulaga, et olid vanaks jäänud, lapsi ka enam ei saanud.
Kaksikvend Joosu suri kurja haigusesse.
Noor Ants tuli välismaalt tagasi, ta oli sinna põgenenud pärast Maiaga juhtunut.
Pidu lõkke ääres ning noor Ants koos noore prouaga upuvad jõkke.
Kaval-Ants mattis oma poja koos naisega ise oma kodu lähedale maha.
Juula tervis ja jõud hakkasid ära kaduma
Juula käis õpetaja juures oma patte pihtimas.
Kusta tunnistas, et tõmbas ise noore Antsu ja naise vette, uputas nad.
Juula oli suremiseks valmis, aga surm ei tulnud.
Jürka hakkas Juulale puusärki valmistama.
Juula suri.
Jürka jäi koos pesamuna Riiaga kahekesi. Neil oli ka kollaste silmadega must kass.
Jürka hakkas Riia eest hoolitsema.
Jürka kohtus naabriga. Ajasid juttu.
Ants tuli ja sokutas Jürkale naise. Mall pidi saama Põrgupõhja uueks perenaiseks.
Mall jäi võõraks ning ta ei meeldinud ei Jürkale ega Riiale.
Põrgupõhjal hakkas puudus lihast, võist, heeringatest, silkudest, villadest, linadest, seebist, soodast.
Tuli välja, et Mall vedas Põrgupõhja vara naabrite juurde.
Jürka saatis Malle minema.
Ants tuli ja üritas jutuga Jürkat Põrgupõhjalt ära saada.
Naabriperenaine käis Põrgupõhjal Riiat ja Jürkat aitamas.
Jürka sai kaks kohtukutset: Malle palganõudmine, Antsu rendinõudmine.
Jürka läks kohtusse. Mall ja Ants nõudsid raha.
Ants ikka tahtis Jürkat Põrgupõhjalt ära, et seda teistele rendile anda. Jürka ja Riia tahtis ta Kaval-Antsule väiksesse majja saata.
Jürka keeldus.
Jürka hobune, 2 lehma, 3 lammast läksid oksjonile. Alles jäid vaid kaks lammast, kuid Malle ja Antsu rahavõlad said klaaritud.
Ants tuli kahe tunnistajaga ning teatas, et Jürkaga oli aastane rendileping ja pidi kevadel ära minema.
Ants ähvardas Jürka lihtsalt Põrgupõhjalt välja tõsta. Jürka teatas, et Ants oli tema vaenlane, mitte parim sõber.
Jürka sai kurjaks ja pistis Põrgupõhjale tule räästasse.
Põrgupõhja põles.
Jürka haaras Antsu kraest kinni ja viskas kivihunniku otsa. Antsul olid pealuus mõrad.
Peetrile lõi Jürka rusikaga, kes lendas selle tagajärel nõgesepõõsasse.
Jürka süütas aida ja lauda, seadis siis sammud naabertalu poole, Peeter juba jooksis ees, et oma koju ette jõuda.
Jürka hakkas naabertalu ka põlema panema, kuid kui ta vaatas naabriperenaist koos süles magava lapsega, siis kustutas taelaraasu ja seadis sammud küla poole.
Riia oli põllul lammaste juures.
Ants viidi Peetri ja ühe teise mehe poolt koju, et seal arst ta üle vaataks.
Perenaine ei leidnud Riiat lammaste juurest.
Riia tuli suitsu seest, elus ja terve, koos kassiga naabriperenaise juurde.
Jürka süütas Kaval-Ants talu.
Mehed viisid haavatud Antsu väikesesse majakesse põllu ääres, kuhu Jürka ja Riia taheti elama panna.
Asuti võitlusesse Jürkaga - keegi ei saanud jagu.
Teisedki Antsu hooned juba leekides.
Jürka maadles loomadega, meestega, kes talle kallale tulid.
Rahvast oli palju kogunenud, lisaks tuletõrjujad, politsei.
Kusta tunnistas isale, et uputas noore Antsu. Ta võeti politseinike poolt kinni.
Maja lausleekides. Jürka oli tule sees. Rahvas uskus nüüd, et Jürka oligi tõeline Vanapagan.
Hakati elumaja kustutama. Ei saadud tulest jagu.
Jürka suri → hoobist pähe, mitte leekidest, mille sees oli.
Riia jäi naabrite juurde elama, kass ühes.
Jürka otsustati matta surnuaeda.
Matjateks tulid kraavikaevaja, turbalõikaja, kivilõhkuja ja mustusevedaja. Nad said selle eest iga mehe peale pool toopi puskarit.
Kaasa võeti ka Riia kassiga.
Kass jooksis koerte ulgumise peale puu otsa. Mindi teda päästma → kassi polnud.
Mehed nägid kassi millegipärast siniseid silmi Jürka kirstu praost.
Kui kirst oli hauda pandud, ilmus äkki Riia must kass kirstukaanele, aga ta silmad polnud tõesti kollased, olid sinised.
Mehed viskasid mulla hauda ja kadusid ruttu.
Riia oli kadunud.
Kirikumehe naine läks haua juurde ning sealt ära minnes leidis Riia sirelipõõsa all magamas.
Naine viis lapse enda koju.
Pärast maal veedetud aega oli Vanapagan taas taevaukse taga
Sada aastat oli möödas ning ta tuli Peetruse juurde.
Vanapagan tahtis uusi hingi, aga taevas polnud tema õndsaks saamise kohta veel otsustatud.
Vanapaganal oli lootust, et ta ehk sai õndsaks ning saab põrgut edasi pidada.
Vanapagan läks ära.
(12)
Film
Suri Põrgupõhja peremees, talu jäi tühjaks.
Vana peremehe matused.
Taevas oli hingedepäeva kokkuvõte.
Jürka koputas kõvasti taevauksele.
Jürka tuli iga-aastase hingedeportsu järele.
Peetrus käitus nii, nagu ei tunneks Vanapaganat.
Ütles Jürkale, et ei ole enam tema sõber ja hingedepäeva pole enam.
Peetrus tuli Vanapagana veenmise peale välja.
Istusid kaalude peale.
Peetrus seletas, et Jumal oli hakanud inimeses kahtlema.
Peetrus suitsetas ja selgitas Vanapaganale uusi tingimusi.
Vanapagan pidi inimesena maale minema ja seal ka surema.
Vanapagan läkski koos eidega maa peale inimeseks, et teada saada, kas oli võimalik õndsaks saada → siis saaks oma hingi edasi.
Peetrus läks tagasi taevauksest sisse.
Vanapagan = Jürka jõudis koos naise Lisetega Põrgupõhjale.
Ametnik päris Jürkalt, miks ta sinna läks.
Ametnik uuris Jürka isikutunnistust.
Jürka ehmatas ametnikku oma naeruga.
Koju tagasi minnes küsisid Jürka ja Lisete tee ääres olevalt noorelt naiselt põrsast. Tal ei olnud, kuid pakkus kassipoega.
Jürka ja Lisete jõudsid Põrgupõhjale, must kassipoeg ühes.
Lisete läks külla piima järele.
Jürka valvas kassi, kuid see jooksis käest ära.
Hakkas kassipoega lakast otsima. Ei saanud kätte.
Jürka juba tõstis maja palke lahti, kui Lisete jõudis piimaga.
Piima peale tuli kassipoeg välja.
Tuli Kaval-Ants.
Ajasid juttu, Jürka küsis põrsast.
Jürka ehmatas Antsu oma naeruga.
Ants pakkus põrsast, lambatallekest, lehmamullikat, hobusesetukat, sahka ja vankrit.
Tahtis sõprust pidada.
Ütles, kuidas Kaval-Antsule saab, ning läks ära.
Jürka ja Lisete tulid Kaval-Antsult koos loomade, vankri ja sahaga.
Jürka tegi maksmiseks/vastutasuks Antsu juures tööd (päevi).
Jürka kohtus heina tehes Juulaga.
Jürka püüdis heinahunniku otsast alla libisenud Juula sülle.
Jürka tahtis koju minna, sest eit seal omapead. Antsu antud sulane oli ka seal, kuid sest polnud töömeest.
Jürka oli Põrgupõhjal. Kopsis uksele, sest uks oli lukus.
Jürka murdis kodu ukse maha.
Sulane hüppas aknast välja.
Eit teeksles, et magas kogu see aeg.
Jürka ei uskunud eide juttu, läks sulast otsima.
Nägi sulast ühes hoones, pani ta sinna luku taha.
Jürka pani hoonele tule otsa.
Järgmine päev oli kohal ametnik koos Antsuga. Uurisid, mis oli juhtunud.
Jürka ja Lisete teesklesid, et ei teadnud midagi.
Juurdlus lõppes nii, et sulane jäi ise süüdi.
Ants andis uue sulase - Juula.
Juula ja Jürka kahekesi samblases metsas.
Sadas lund.
Juula oli lapseootel.
Lisete sai aru, kes oli lapse isa - Jürka.
Jürka tuli koju ning nõustus sellega.
Juula arvas, et ehk olid isegi kaksikud.
Lisete suri suurest vihast.
Jürkal rohkesti puutööd.
Kirikuõpetaja ütles, et Jürkat ega Lisetet pole hingekirjas, neil polnud hinge.
Jürka seletas talle oma ülesannet maa peal.
Õpetaja uskus natukene.
Jürka palus, et kaksikud pandaks hingekirja.
Õpetaja seletas, et selleks pidi seaduslikult abielluma.
Ametnik päris seletusi Jürka "valede" üle. Ei usutud, et ta oli Vanapagan ja tulnud põrgust ning ta sai taevas Peetrusega kokku. Seda kõike peeti suureks valeks.
Ametnik rääkis veidike Antsuga.
Ants käskis Jürkal valetada. Ütles kõik valed talle, mis ametnikule ütlema pidi.
Nii Jürka rääkis Antsu valed oma päritolu kohta ametnikule.
Ametnik uskus neid ja Jürka sai uue "õige" isikutunnistuse.
Jürka, Juula ja nende 4 last olid metsas.
Tulid karud. Jürka läks emakarule kallale, Juula läks appi.
Emakaru suri, 2 karupoega jäid omapead.
Jürka sai haavata, kuid paranes.
Jürka tegi taas Antsu juures tööd.
Ants tahtis, et Jürka Põrgupõhja päriseks ostaks ja temalt vajaliku raha võlgu võtaks.
Ants näitas Jürkale maad ning pidas plaani.
Juula avastas kaksikute sarved.
Arst ütles, et pole häda midagi. Seletas, mis nendest saada võis.
Jürka kaevas kraavi.
Juula rääkis, mis arst õpetas. Jürka ei teinud teist nägugi, ütles, et tal ka sarved. Juula katsus, ongi sarved.
Aastad möödusid, lapsi sündis iga aasta, mõned surid. Rabati kõvasti tööd teha. Võlad aga kasvasid.
Oksjon - Põrgupõhja koos vallasvaraga müüdi Kaval-Antsule.
Võlgadest oli Jürka vaba ja päevi ei pidanud enam tegema.
Jürka ja Ants sõitsid vankriga. Jutustasid usust. Jürka rääkis Põrgust.
Kaval-Ants kurtis ja pihtis pastorile. Ta vahest nagu kartis Jürkat.
Maia kutsuti Antsu elamisse tubastele töödele.
Maia rääkis sellest Juulaga, Juula andis õpetussõnu.
Ehitati uue naabri maja. Pool Jürka maadest läks naabrile. Ants renti ikkagi ei alandanud.
Juula ja Jürka arutasid rendi üle.
Maia tuli pahurana koju. Lõhkus mõrase kausi, mis talle ei meeldinud
Juula oli kurb. Juula ütles, et ärgu tulgu siis koju, sest majas oli ka muid mõraseid asju.
Maia ei tulnudki enam mitte kunagi koju.
Jürka kõndis vankriga, surnud Maia seal peal, Põrgupõhjale.
Jürka ja Juula kurvastasid laua taga. Arutasid. Jürka lubas süüdlasel kaela kahekorra keerata.
Jürka pastori juures. Tahtis, et Maia surnuaeda maetakse. Nii ka sai.
Kusta rääkis Juulale tõe Maiast. Noor Ants magas Maiaga.
Lõkke ääres pidu. Kusta passis põõsas noort Antsu. Tuli koos neiuga.
Kusta tõmbas mõlemad vette nii, et ära uppusid. Tuli siis ise tagasi välja.
Juula hakkas surema. Tahtis pastori juurde pihile minna.
Jürka kandis Juula kätel vankrile.
Kusta tunnistas Juula surivoodil, et uputas noore Antsu koos ühe naisega.
Jürka hakkas Juulale puusärki valmistama. Hööveldas laudu.
Juula tuletas Jürkale karu meelde. Seda, et seal samblane pinnas oli. Meenutas ka nende kahekesi veedetud aegu metsas, seal oli samuti samblane maa.
Juula soovis kirstu samasugust sammalt.
Jürka ja Riia jäid kahekesi.
Jürka kaevas kraavi.
Naabrimees tuli jutustama. Arutasid.
Riia tahtis kassiga Jürka juurde sängi. Riial juuksed kammitud, särk pestud. Riia ütles, et ise tegi end korda. Jürka sai aru, et tüdruk valetas. Tuli välja, et naabrinaine käis aitamas.
Jürka ei pannud seda pahaks.
Jürka kaevas kraavi.
Tulid vankriga Ants ja kaks teist meest.
Ants tahtis Jürkat Põrgupõhjalt välja tõsta. Naabrimees oli nõus maksma Antsule kahekordset renti. Antsul oli tõsi taga. Jürka ütles, et Ants oli tema vaenlane.
Jürka läks ja pistas tule räästasse.
Põrgupõhja põles.
Jürka lõi tunnistajat. Ants jooksis minema. Naabrimees tormas koju, Jürka sabas.
Jürka hakkas juba naabrite majale tuld otsa panema, kuid tuli naabrinaine koos süles magava lapsega. Ta päris Riia kohta, et kuhu ta jäi. Jürka sõnul olevat lammaste juures põllul.
Jürka läks ära, ei süüdanudki naabrite maja.
Naabrid leidsid Riia, kes oli koos kassiga elus ja terve.
Jürka läks Kaval-Antsule. Pani sealgi kõik põlema. Laamendas. Rahvast kogunes aina juurde.
Külgkorviga mootorrattaga jõudsid politsei ja Kaval-Ants.
Mindi põlevasse elumajja, kus Jürka juba sees.
Jürka viskas kõik välja, raevutses. Leegid ja kuulid ei teinud talle midagi.
Ants üritas ruttu oma šeifist raha kätte saada. Jürka nägi teda. Ants tulistas asjatult Jürkat.
Jürka lõi Antsu pähe, kelle mõistus sellest kaduma läks.
Elumaja kukkus kokku.
Jürka suri.
Ei leitud matjaid. Alkoholi eest mõned mehed tulid, võtsid Riia koos kassiga ka kaasa.
Kass jooksis puu otsa, kuid kui otsima mindi, siis teda enam polnud.
Mehed vaatasid kirstu praost sisse. Ehmusid. Kassi sinised silmad olevat seal olnud.
Matsid Jürkat. Riia viskas kolm peotäit mulda. Kass ilmus kirstukaanele.
Kassil olid deemonlikud sinised silmad, jooksis minema.
Mehed olid hirmul, ajasid haua ruttu kinni. Oli äikesetorm.
Riia oli kadunud, kuid mehed jooksid siiski minema.
Naine leidis Riia kabeli ukse juurest. Viis ta süles ära.