Tegelased
Jürka
"Kasvult ehk pisut üle keskmise, kuid rinnust ennem tünn kui mees. Käsivarred hoiduvad kehast nagu kangelt eemale. Nägu lai ja lopergune, otsaesine madal ja lame, peaaegu nõos, pea suur ja ümarik, juus punakas ning kräsus, kõrvade äärest ühenduses samasuguse habemega, mis ulatub alla kaelale ja vististi ka rinnale. Üldse on raske öelda, kus sellisel mehel habe võib lõppeda. Jalasääredki ehk täis tokerjat karva." (1) Jürka on sihikindel, lihtsameelne, tugeva jõu ja kannatlikkusega. Ta on pikameelne, leplik, visa. Jürka peas kasvavad sarvemüksud. Kui ma raamatut lugesin, siis Jürka tunduski mulle enam-vähem selline, nagu teda on kujutatud filmis. Kujutasin ette suurt meest, kellel on palju rammu ning hästi sassis juuksed. Filmis näitleb Elmar Salulaht. |
Lisete
"Väikesevõitu, kõhn, pisut vimmas süsimust eit. Teda oli veider näha suure mehemüraka Jürka kõrval." (2) Lisete oli Vanapagana eit, kes koos mehega maa peale kaasa tuli. Lisete ei saanud lapsi, mistõttu Jürka sai hoopis Juulaga pisipere. Lisete oli vihane ja läks Põrgusse tagasi. Ta oli kangekaelne, truudusetu ning nõudlik naine. Filmis näitleb Leida Rammo. |
Juula
"Juula oli tüse ja tugev, suurte käte ja jämedate jalgadega, oskas hobust rakendada ja jäksas kõiki mehetöid teha. Pealegi oli ta suur meister heinakuhjade voolimises, muidu aga peeti teda pisut tohmakaks." (3) Põrgupõhjal oli ta hea perenaine. Nad said Jürkaga ka palju lapsi. Juula oli agar, tubli, tugev ja töökas. Filmis näitleb Astrid Lepa. |
Kaksikud
Sarvemüksudega Juula ja Jürka esimesed lapsed - kaksikud noor Jürka ning Joosu. Noor Jürka oli töökas, energiline, kange südamega, kuid hooletu. Tema käsi jäi Antsu juures töötades masina vahele, hiljem poos end üles. Teine poiss, Joosu, jäi koju. "(...) oli Joosu Põrgupõhja metsakuru tarvis nagu eriliselt loodud: rahulik ja vaikne, tagasihoidlik ja pelglik ning tööd armastas üle kõige." (11) Filmis mängisid Urmas Karilaid ja Ago Õispuu. |
Kusta
Juula ja Jürka noorem poeg. Peab noore Jürka asemele masinapoisiks minema, kuid "sel ju alles varsahambad suus". (4) Kusta oli töökas poiss, läks hea meelega Antsu juurde tööle. Talle oli pere tähtis, sellepärast maksis ka oma õe Maia surma eest noorele Antsule kätte, uputades ta teise naisega jõkke. Filmis näitleb Jaan Saul. |
Maia
Maia oli töökas neiu. Tema peretüdrukuna tahtis hirmsasti Kaval-Antsule, kuna kaks venda olid samuti seal töötanud. Noor Ants on teda meelitanud, rääkinud jutte. "Ütles ainult, et nende tüdrukutel on hoopis teistsugused riided, jalas kõrgekontsaga kingad, astuvad kips-kõps, kips-kõps. Mul olid jalad paljad, mullased, mustad, nagu kämbad." (5) Temagi tahtis kontsaga kingi. Maial olid tööinimese käed, teda polnud vaja sundida tööd tegema, oli sama agar ja tubli nagu emagi. Filmis näitleb Eili Sild. |
Riia
Riia oli noorim laps peres. Peale Juula surma jäi tüdruk Jürkaga kahekesi ning ta oli tegus ja tubli. Hoolitses kassi eest, kes oli talle kallis. Riia armastas oma vanemaid, kuid tihtipeale tundis Jürka ees hirmu. Too ei rääkinud temaga peaaegu üldse ning kodus teda ka tihti ei näinud. Sellepärast käis Riia oma ema sabas ning oli temaga lähedasem. Kui tüdruk isaga kahekesi jäi, siis muutusid nende suhted soojemaks. Riia oli igati agar noor tütarlaps. "Peale ema surma sai isast nagu teine inimene. Äkki oli tal silma Riia tarvis. Mitu korda päevas küsis ta temalt, kas ta süüa saanud või on tal kõht tühi, ja kui Riia natukenegi sinnapoole viipas, et ta midagi sööks, otsis isa ükskõik mis talle hamba alla. /---/ Pealegi unus Riial päev-päevalt ikka rohkem ema kõneviis, ainult tema häälekõla helises endiselt tema kõrvus. Nimed, mis Jürka andis oma pesamunale, olid niisugused, et see alguses kuidagi ei tabanud, kas isa näägutab tedakurjuses või tahab ta nõnda teda meelitada." (6) Filmis mängib Lea Unt. |
Kaval-Ants
"Natuke Ants ja natuke kaval," ütles Ants filmis enda kohta. "Harv habe lõuaotsas". (7) Tema jaoks on tähtis omakasu ning isiklik heaolu. Ants kasutas terve raamatu/filmi vältel Jürka kindlat usku ning lihtsameelsust kurjasti ära. Ta rikastus Jürka töö ja vaeva arvelt ning ei tundnud selle pärast mingit süüd. Algul Ants kartis veidike Jürkat, kuid hiljem ei hoolinud ta sellestki, et teine ennast Vanapaganaks peab. Võimu- ja rahaahnus oli Antsul tugev. Ta oskas Jürkale jätta endast mulje kui ta parim sõber, kuid seljataga haudus uusi plaane, kuidas mehe nahk seljast koorida. Selliseid inimesi on maailmas palju ning Kaval-Ants on nende musternäidis. Filmis mängib Ants Eskola. |
Noor-Ants
Käbi ei kuku kännust kaugele, nagu ütleb vanarahvas. Ta oli Kaval-Antsu vanim poeg ning saanud ka kõik oma isa iseloomujooned. Noor Ants oli ülbe, kõrk, valelik ja ennasttäis. Ta ei teinud tööd ning mängis pidevalt laia lehte. Noor-Ants ajas Maiale mesijuttu ning kui asi tõsisemaks läks, tütarlaps jäi lapseootele, põgenes välismaale. See näitas ära, kui vastutustundetu perepoeg oli. Osaliselt oli Maia surm noore Antsu süü ning oma teo tõttu pälvis ta Kusta vihkamise. See sai ka Antsule saatuslikuks. Kusta uputas ta koos ühe teise naisega jõkke, kui see oli otsustanud välismaalt tagasi tulla. Nagu isa, nõnda poeg. Filmis mängib Mikk Mikiver |
Pastor
Hingesulane, nagu ta end nimetas. Ta kuulas alati Jürka ära, kuid sisimas siiski tema juttu uskuma ei jäänud. Ta oli abivalmis ning arukas mees. Kirikuõpetaja kohustusena pidi ta isegi Antsu patud andeks andma. Ta aitas tihtipeale Jürkat ning andis inimestele head nõu. ""Aga, armas hing, kuhu jääb siis lunastus?" "Peetrus ütles, see ei loe änam." Pastor istus toolile. Tema, kes ta uskus, et vaimunõtrus on õndsuse ankur, oli omal ajal armastanud külastada hullumaju ja seal oli ta kohanud inimesi, kes pidasid end jumalapojaks, Hiina keisriks, heinakuhjaks, loksujaks kanaks, prügikastiks, tuuleks, ei millegiks, aga Vanapaganat polnud ta tänini näinud ei hullumajas ega ka vabaduses. Luterus ja mõned teised usuisad olid temast õnnelikumad, nemad olid seisnud vanakurjaga silm silma vastu. Aga nüüd oli ka temal endal see ülev silmapil: tema ees istus elav Vanapagan. Ainult ühest oli pastoril kahju: miks polnud maailmas - ei temal endal ega teistelgi - enam seda suurt ja kindlat usku, mis laseks asju võtta niisugustena, nagu nad esinevad meie meeltele. Miks näribkahtlus ikka ja alati meie rinnas, nii et oleme sunnitud vahetpidamata ja paratamatult juurdlema! Miks ei võinud ta seda mehemühakat võtta tõelise Vanapaganana, vaid pidas tedaainult hullumaja kandidaadiks! Kui tühiseks ja näruseks oli muutunud maailm ja inimene!" (8) Filmis näitleb Heino Mandri. |